Ajalugu
1930. aastatel prooviti mitmetel katsetel valmistada ehitusplaate kokkupressitud põhust. Selle tehnoloogia patenteeris 1935. aastal Rootsis Theodor Dieden. Pressides põhku kokku suure surve ja kuumuse all hakkas ta valmistama ehitusplaati. 1945. aastal ostis Torsten Mosesson põhuplaatide valmistamise tehnoloogia, vabriku ja õigused plaadi tootmiseks ning viis selle Inglismaale. Ta asutas vabriku Suffolkis ja lõi ettevõtte nimega Stramit (Stramitinternational, 2019). Meie esindame Euroopa ainasat ja ühte maailma suurimat tootijat Ekopanelyt ning esindame Põhuplaati juba 7 aastat Baltikumis ja Skandinaavias.
Omadused
Põhuplaat on looduslik ehituses kasutatav plaatmaterjal, mis koosneb ekstrudeeritud põhust, millele on liimitud otsadesse, servadesse ja mõlemale küljele taaskasutatud jõupaber. Põhuplaat tagab hoones väga hea mikrokliima (niiskusliku ja soojusliku mugavuse) ja hea helipidavuse. Kuna plaat on struktuurilt tihe ja tugev, saab mööbli, pildid, seadmed jms seinadesse kinnitada tüübleid kasutamata, sarnaselt puidule. Toode sobib kohtadesse, kus puudub vahetu kestev kokkupuude veega. Põhuplaadist ehitatakse nii hoone sise- kui välisseinu, põrandaid, lagesid ja karniise. Plaati saab kasutada ka duširuumis või saunas. Vajalik on vaid teostada niiskustõke või hüdroisolatsioon ning viimistleda seejärel keraamiliste plaatidega, laudisega või muu viimistlusmaterjaliga.
Põhuplaat sobib väga hästi ka vanade ja uute palkehitiste lisasoojustamiseks, kuna materjal töötab puiduga koos hästi. Paigaldusel ei kasutata konstruktsioonides aurutõket, seega sein on veeauru difusioonile avatud ja saab alati välja kuivada. Võrreldes levinud kipsikarkassi ja kipsplaadi paigaldusega kulub lisasoojustuse konstruktsiooni püstitamisele vähem aega ning järjest enam kliente on valinud põhuplaadi, kuna selle materjaliga lisasoojustatud palkhoonetes nendele omane hea sisekliima ei muutu.